|
|
Kodu > Autoritest
> Hildegard von Bingen
Hildegard
von Bingen (1098-1179)
Hildegard von Bingenit võib pidada üheks keskaja märkimisväärsemaks
naiseks. Tema eluaeg langes kokku paljude kuulsate kirikumeestega nagu
Petrus Abelardus, Bernard Clairvaux'st, samuti rajati tema eluajal esimesed
ülikoolid ning toimusid esimesed ristisõjad.
Hildegardile kuulub au olla esimene paljudel aladel. Ajal, kui väga
vähesed naised sõna võtsid, andis "Reini Sireen"
(nii teda kutsuti) välja põhjapanevad teoloogilisi ja ettenägevaid
kirjutisi. Kui väga väheseid naisi austusega koheldi, oli ta
konsultandiks piiskoppidele, paavstidele ning kuningatele. Ta oli tuntud
taimedega ravija ning eluslooduse uurija. Hildegard von Bingen on esimene
helilooja, kelle elulugu on teada. Kuigi teda pole veel kanoniseeritud
(ametlikult pühakuks kuulutatud), viidatakse talle tihti kui pühakule.
Hildegard oli pärit rikkast ja väga suurest aadliperekonnast
(ta oli kümnes laps). Lapsena oli ta nõrk ja haiglane ning
veetis palju aega üksi, mistõttu arenes temas välja eriline
sisemine maailm. Ta kirjeldab, et kuni 15-aastaseni nägi ta väga
palju nägemusi, mis teda hämmastasid, kuna teised ei kogenud
sama ning ta surus selle anni endas kauaks varju. Sügavalt usklikud
vanemad olid tõotanud oma kümnenda lapse Jumalale ning 8-aastaselt
viidi Hildegard kloostrisse, kus ta õppis lugema ning laulma. 18-aastaselt
liitus ta benediktiini orduga ning 38-aastaselt sai kloostri ülevaatajaks.
Kui Hildegard oli 40-aastane, hakati tema nägemusi kirja panema ning
nii piiskop kui paavst tunnistasid need Jumalast lähtuvaiks. Hildegard
püüdis oma nägemusi ka üles joonistada ning neid tõlgendada.
Tema kuulsus hakkas kasvama ning paljud voorisid üle kogu Saksamaa
ning Gallia tema juurde nõu ja abi saama. Ei tulnud mitte ainult
tavainimesed, vaid ka arhipiiskopid ning kuulsused. Ta andis nõu
ka kirja teel ning külastas erinevaid riigipäid.
Hildegardist on säilinud rohkem kui sada kirja imperaatoritele, paavstidele,
piiskoppidele, nunnadele ja aadelkonnale. Ta kirjutas 72 laulu ning need
on tänapäeval täiesti lauldavad, kuna muusikakirjutus oli
just natuke enne teda välja kujunenud. Kuulsast naisprohvetist on
järele jäänud ka 70 luuletust ja üheksa raamatut,
kaks neist meditsiinist ja loodusravimitest. Ta kirjutas ka evangeeliumite
kommentaari ning Athanaasia usutunnistusest. Huvitaval kombel on tema
tööd tänapäeval väga populaarsed feminismi, New
Age'i ja ökoloogia huviliste hulgas. Tema peateosteks on kolm
raamatut teoloogiast: Scivias ("Tunne teed!"), Liber
Vitae Meritorum (eetikast) ja De Operatione Dei. Esimene ja
viimane tegelevad põhiliselt nägemustega. Tema prohveteeringud
sarnanesid stiililt Hesekieli ja Ilmutuse raamatuga. Hiljaaegu on neuroloogid
Bingeni töid uurinud ning arvavad, et ta nägemused olid seotud
väga raskekujulise migreeniga, kuigi samas tunnistavad, et see ei
tee veel Jumalalt nägemuste saamist olematuks...
Koostatud internetis leiduvate materjalide põhjal (Catholic
Encyclopedia jt).
Vaata ka Veikko
Kiiveri artiklit "UMBRA VIVENTIS LUMINIS" ajakirja "Teater.
Muusika. Kino" 1998. aasta augustinumbris.
Vaata lähemalt tema raamatut "Elava valguse sõnad".
Tagasi kodulehele.
|
