Kuid läbi üksikinimese elu peegeldub laiem ajastulooline tegelikkus, nii nagu veetilgas peegeldub ookean. Eduard Heinlal on olnud pilku omaaegse kultuuri jäädvustamiseks, eriti noorpõlvepäevi meenutades. Tema kirjeldused Tuhala ja Ravila mõisate aianduse kohta ei ole mitte ainult nauditavad lugeda, vaid aitavad paremini mõista kahekümnenda sajandi alguse Eesti mõisakultuuri. Märkmed ärimees Johannes Jänese lillekasvatuse kohta revolutsioonieelses Peterburis lisavad oma ”pintslitõmbeid” Eesti kultuuriloo pildile. Kõike seda on kirjutaja vaadelnud inimliku kaasaelamise ja mõistapüüdmisega. Heinla on kirjutanud oma mälestused elutarga heatahtlikkusega, milles ei puudu ei tõsimeelsust ega sõbralikku muigamistki.

Kirjastus ALLIKA