|
|
Kodu > Kristlik
elu ja perekond > Frank Sinatra sinised
silmad > Kirikus magajate kaitseks
Kirikus
magajate kaitseks
Kaks vaimulikku kohtusid, üks vanem, teine noorem. Esimene pärib
teiselt: "Kuidas läheb sul jutlustamisega, kas suudad ikka rahvast
köita?" Teine vastab: "Ei ole viga. Valmistan jutlused
hoolega ette ja kuulajad on üldiselt tähelepanelikud. Samas
pean aga lisama - kahjuks leidub ka magajaid. Ikka ja jälle märkan
tukastajaid kirikuliste hulgas. Kas tõesti siis minu jutlused suigutavad
inimesi unele?"
Seda kuuldes julgustab vanem pastor nooremat:
"Vastupidi, mina rõõmustan magajate üle. Elame
närvesöövas maailmas. Paljud inimesed kannatavad kroonilise
unepuuduse all. Apteegid teevad suurt äri rahustustablettidega, mis
tihtilugu abi ei anna, ja nüüd mina oma jutlusega suudan seda
neile pakkuda, mida nad tõesti vajavad ning otsivad. Kas ma ei
peaks Jumalale selle eest tänulik olema?"
Nende ridade kirjutaja ei soosi kirikus tukastajaid,
aga ma ei tahaks olla ka nende vaenlane. Ütleksin, et olen tolerantne.
Uues Testamendis leidub lugu noormehest nimega
Eutükos, kes jäi magama apostel Pauluse jutluse ajal (Ap 20:6-12).
Tõsi, poiss uinus, aga ei ole märgata, et Piibel otseselt
ta teguviisi tauniks. Tundub, nagu suhtuks Jumala sõna mõistvalt
Eutükosesse. Kõneles ju Paulus pikalt, jutluse ajal põles
ruumis mitu väikese valgusjõuga lampi, oli ehk värske
õhu puudus ja noormehel väsitav tööpäev seljataga.
Eutükose lugu lõpeb imega. Raskesse
unne langenud noormees kukub istudes kolmanda korruse aknalt alla. Ta
tõstetakse üles surnuna. Paulus jätab jutluse sinnapaika,
läheb alla surnu juurde ja äratab ta ellu. Suur Jumala ime,
eks ole!
Taaveti 127. laulus on kirja pandud järgmised
tähendusrikkad sõnad: "Jehoova annab oma armsatele unes."
Mulle tundub, et sündmus Etükosega tõendab väidetut.
Kui on tegemist Jumala armastusega, võib midagi head välja
rulluda ka tukastamise jutluse ajal. Isegi imedele antakse sel puhul vaba
voli tegutsemiseks.
31.detsember 1998
Raid, Kaljo.
Frank Sinatra sinised
silmad. Pidet ja põhja eluproosale.
Tallinn: Logos, 2000.
|
