|
|
Kodu > Piibli-
ja usuteadus > Ernst-Eduard Aasamäe.
Käsu aeg > Sissejuhatus
Sissejuhatus
(Skeemid 1 ja 2; lisad 1–4) [1, 2, 7, 9, 11-14, 17-23, 31, 34-36, 40-44,
49]
(Märkus. Raamat sisaldab palju skeeme ja kaarte.)
Inimese loomisest alates käib maailmas pidev võitlus hea ja kurja vahel.
Jumal ja valguseinglid püüavad hoida inimesi õigel teel, et nad austaksid
Loojat, armastaksid ligimesi ja teeksid neile head, teenides sellega ära
igavese õndsa elu. Saatan (kr k diabolos, mis tähendab “vastane”) ja tema
sulased, kurjad vaimud ehk deemonid (kr k daimon, mis tähendab “vaim”),
tegutsevad aga vastupidises suunas, üritades inimesi patu võrkudesse meelitada
ja nende hingesid hukutada.
Igale inimesele on antud vabadus valida patuse ja õiglase elu, taeva ja
põrgu vahel. Kurat oskab aga patu kiusatused nii ahvatlevaks teha, et
keegi ei suuda neile vastu panna. Nii sattusidki Aadama järglased deemonite
võimusesse ja kurjus hakkas valitsema maa peal. Seepärast otsustas Jumal
hukkaläinud rahva veeuputuse läbi hävitada. Armu sai ainult 8 inimest:
vaga Noa (308)* ja tema pere.
Pärast veeuputust, kui Noa järglastest kujunes uus inimsugu (skeem 1),
jätkasid deemonid oma kurikavalat tegutsemist. Saatan mõtles välja ebajumalad,
et nende kaudu austust saada, ta andis mõnele väljavalitule nõiakunsti,
selgeltnägemise või ennustamise oskusi, teistes õhutas ta üha uusi kirgesid,
et nende hingesid püüda. Paljud langesidki patu püünistesse ja pöördusid
Issandast ära. Siis valis Jumal välja Aabrami (4) õiget usku ja vaga elu
alal hoidma, ning saatis ta Haaranist Kaananimaale.
Piiblis kirjeldatud sündmused on seotud mitme vana-aja rahva käekäiguga
ja paljude valitsejate tegevusega. Piibel ei anna aga aastaarvusid, sest
selle kirjutamise ajal puudus ajalooline kronoloogia tänapäevases tähenduses.
Ajaarvestus toimus kuningate valitsemisaastate või linnade asutamiseaja
järgi.
Piibli sündmustiku daatumeid esineb vähesel määral paljudes teostes, hulganisti
aga vaid üksikutes raamatutes, näiteks [44]. Kahjuks on need andmed omavahel
vägagi erinevad.
Käesoleva töö sihiks võeti eelkõige VT sündmuste lühikirjelduse ja vastava
põhjaliku kronoloogia koostamine perioodi kohta, mis hõlmab Piiblis aega
Aabrahami sünnist kuni Nehemja tegutsemiseni. Lisaks on esitatud ka juutide
eluga seotud kronoloogiline ülevaade Aleksander (35) Suure, diadohhide,
Seleukiidide ja Ptolemaioste ning Makkabite tegudest. Kronoloogias toodud
daatumid määrati kõigi kirjandusest leitud andmete kriitilise analüüsi
alusel. Üheks lähtepunktiks võeti seejuures aastaarv, mil Iisraeli (189)
rahvas alustas Kaananimaa vallutamist. Kasutatud kirjandusallikatest on
selle daatumi kohta leitud järgmisi andmeid:
1405 [1, lisamaterjalid], u 1300 [11], XIII saj [19], 1230 [44], 1220
[20], veidi varem kui 1200 [42] ja u 1200 [13] eKr.
Kelleri järgi vallutati Jeriko (201) 1250 ja 1200 eKr vahel, Laakis (254)
1230 eKr [14]. Saarisalo andis Egiptusest põgenemise ajaks kolm võimalikku
aastaarvu: 1400, 1270 ja 1200 eKr [7]. Kaananimaale jõudmise daatum pärast
40 aastat kestnud kõrberännakut oleks sel juhul vastavalt 1360, 1230 või
1160 eKr.
Piibli järgi ehitasid israeliidid vaarao käsul Pitomi ja Raamsese linnad.
Arheoloogiliste uurimuste alusel rajati need kindlustatud sõjaväeladude
ja viljahoidlate kompleksid Seti I ja Ramses (334) II ajal [40–44]. Viimane
oli ilmselt ka see vaarao, kelle valitsemisajal (1290–1224) heebrealased
Egiptusest põgenesid [12, 42, 44]. Ajalooliste andmete järgi elas Ramses
II järglase Merneptahi võimuperioodil (1224–1210) Iisraeli rahvas juba
Kaananimaal [14, 42].
Eeltoodu põhjal on käesolevas töös Kaananimaa vallutamise alguseks võetud
1230 eKr. Selle daatumi alusel saab määrata palju muid kronoloogilisi
andmeid. Egiptusest põgenemine (40 aastat varem) toimus järelikult 1270
eKr. Jaakobi (195) pere läks Egiptusesse (116) 430 aastat varem, seega
1700 eKr. Edasi saab arvutada patriarhide sünni- ja surmaajad. Et Jaakob
oli Egiptusesse minnes 130-aastane, siis sündis ta 1830 eKr. Ta suri 147
aasta vanusena, seega 1683 eKr. Joosep (223) elas 110-aastaseks ja suri
50 aastat pärast isa surma. Järelikult elas ta perioodil 1743–1633. Jaakobi
sünni ajal oli Iisak (186) 60-aastane, seega sündis Iisak 1890 eKr. Aabraham
(3) oli Iisaki sündimisel 100-aastane, niisiis sündis tema 1990 eKr. Viimane
daatum on päris lähedane neljas usuteaduslikus teoses esitatud aastaarvule:
1996 [40] ja 2000 [7, 36, 43] eKr.
Iisraeli rahva ajaloos järgnes Kaananimaa vallutamisele peatselt nn. kohtumõistjate
aeg. Selle perioodi kestuse kohta on vähe andmeid ja need on omavahel
suuresti erinevad. Näiteks tegutsesid kohtumõistjad [1, lisamaterjalid]
ja [2] järgi 300–400 aasta kestel, [13, 42, 44] järgi aga vaid 150–200
aasta jooksul Esimesel juhul on ilmselt arvestatud, et kohtumõistjad ilmusid
ajaloo areenile järjestikku, teisel juhul aga eeldatakse nende osaliselt
üheaegset tegutsemist. Käesolevas teoses võeti aluseks teine variant,
mis on kooskõlas eelneva ja järgmise ajastute kronoloogiaga.
Iisraeli ühtse riigi kuningate valitsemisajad on kajastatud paljudes teostes.
Olgu siinkohas toodud järgmine ülevaade [2, 7, 11-14, 17-22, 31, 34, 35,
40-42, 44] alusel.
Sauli (355) valitsemise algaasta kõigub piirides 1050...1012, valitsemise
lõpp 1012...1000 eKr. Aritmeetiliselt keskmised daatumid on vastavalt
1025 ja 1005 eKr.
Taaveti (391) valitsemise algus ja lõpp: 1012...1000 ja 972...960 eKr,
aritmeetilised keskmised 1006 ja 966 eKr.
Saalomoni (345) valitsemise algus ja lõpp: 973...961 ja 933...922 eKr,
keskmised 968 ja 928 eKr.
Keskmistest andmetest tulenev Taaveti ja Saalomoni valitsemise kestus
– 40 aastat – on kooskõlas Piibliga (2Sm 5:4–5; 1Kn 11:42).
Sauli puhul on ilmselt mõnes teoses valitsemise alguseks võetud kuningaks
võidmise aasta, enamikel juhtudel aga mingi hilisem daatum kuningavõimu
tegeliku kehtestamise käigus.
Uuemate andmete järgi kuulutas Taavet Jeruusalemma (207) oma riigi pealinnaks
aastal 1003 eKr [49]. Ilmselt toimus see varsti pärast Taaveti võidmist
Iisraeli kuningaks, Jeruusalemma vallutamise järel. Mainitud daatumist
lähtudes saab koostada ühtse riigi kuningate valitsemise kronoloogia teise
ning ühtlasi usaldusväärsema variandi:
– Taaveti 7 ½ aastat kestnud valitsemine Juuda (229) riigi üle algas 1011
eKr täpsusega ± 1 aasta [7, 17, 22];
– Sauli kuningavõim lõppes tema surmaga 1012 eKr [7, 17];
– Taavet valitses üldse 40 aastat, seega kuni 971 eKr, mil Saalomon astus
troonile (allikates [7, 17, 19, 22, 35, 42] esinevad aastaarvud 970...973);
– Saalomoni valitsemise lõpuaastaks tuleb lugeda 931 eKr (allikate [2,
7, 17, 19, 22, 31, 35, 42] järgi 930...933). See daatum vastab ka ühtse
Iisraeli riigi lagunemisele ning lõhesriikide Juuda ja Iisraeli tekkimisele.
Nende riikide kuningate valitsemisajad on käesolevas teoses võetud põhiliselt
[42] järgi.
“Käsu aja” teksti ilmestamiseks on koostatud rida skemaatilisi kaarte
(lk 200) ja mõned genealoogilised skeemid (kaartide vahel).
Viited Piibli kirjakohtadele, kaartidele ja kirjandusallikatele on esitatud
teksti alajaotuste kaupa nende pealkirjade all. Tekstis on antud viited
kaartidel kujutatud sündmustele ning vajaduse korral ka Piiblile ja teistele
kirjandusallikatele.
Käesolevat teost tuleks lugeda paralleelselt Piibliga.
|
