Athose püha Siluan

Athose püha Sofroni (Sahharovi) kirjutatud ja koostatud „Athose püha Siluan“ on tänapäeva vaimuliku kirjanduse üks tähelepanuväärsemaid teoseid, mis avab 20. sajandi idakiriku ühe olulisima kirikuisa, püha Siluani õpetusi. Teose autor, kirju elukäiguga arhimandriit Sofroni (1896–1993) siirdus noore mehena Athose mäele püha Panteleimoni kloostrisse, kus tema vaimulikuks õpetajaks sai staarets Siluan. Pärast staaretsi surma jäid vana munga väärtuslikud märkmed isa Sofroni kätte. Oma õpetaja tekstide avaldamist pidas isa Sofroni oma eluülesandeks. Raamat ilmus esmakordselt 1940. aastate lõpus Prantsusmaal.
Aastal 1987 pühakuks kuulutatud staarets Siluani (1866–1938) elu kulges pealtnäha sündmustevaeselt – üle 40 aasta elas ta erakordses askeesis püha Panteleimoni kloostris, pühendudes tööle ja palvele. Tema õpetuste mõju on aga olnud mõõtmatu ning tuntav tänase päevani, teiste seas on ta sügava jälje jätnud helilooja Arvo Pärdile ja tema muusikateadlasest abikaasale Nora Pärdile, kes puutusid püha Siluani raamatuga esmakordselt kokku 1970. aastatel, kui vaimulik kirjandus levis Eestis põranda all. „Hiljem, emigratsioonis, saime oma suureks üllatuseks ja rõõmuks tuttavaks raamatu autori, staarets Sofroniga tema asutatud kloostris Inglismaal Essexis, kus me suhtlesime isa Sofroniga 13 aastat, kuni tema surmani. Nii raamat kui kohtumine staaretsiga on mõjutanud kogu meie elu ja olnud inspiratsiooniks mitmele Arvo Pärdi teosele,“ avab Nora Pärt ilmunud teose tähendust. Püha Siluani tekstidele on valminud nii Arvo Pärdi teos „Aadama itk“ kui ka „Siluani laul“.
Ülempreester Toomas Hirvoja, kes tõlkis esimesed katked raamatust juba kolmkümmend aastat tagasi, usub, et Athose püha Siluani elulugu saab olla mõningal määral eeskujuks igale kristlasele, sõltumata elukohast, eluviisist või ajastust.